Jakko Maltis: Kui enda ja oma pere nimel ei pinguta, siis mille nimel üldse vaeva näha

Lähenevate jõulude eel kogus Prisma Eesti tuntud isadelt meenutusi jõuluajast ja sellest, kuidas on jõulud isa rolliga muutunud. Oma muljeid jagab muusik Jakko Maltis, kes lisaks jõulutraditsioonidele räägib ka sekeldustest, näiteks sellest, kuidas ta 2010. aasta jõulude paiku 22 tunniks autoga lumme kinni jäi.

Jakko Maltis annab sarnaselt eelnevatele aastatele ka sel aastal mitu jõulukontserti. Tiheda tööperioodi tõttu on detsembrikuu parajalt tegus. “Ma olen alati öelnud, et detsembrikuus on muusikutel jooksuaeg,“ sõnab ta. Sel korral annab Jakko kontserte oma isa Maidu ja tütre Loorega, mistõttu on nende perekonnas välja kujunenud teistsugune traditsioon – kõik pereliikmed käivad koos kontserte kuulamas: “Kõik tulevad rõõmsalt kaasa elama. Meil 5-aastane tütar on esimest korda laval ja tundub, et ta on kogu meie seltskonna peale kõige julgem.”

Kuna muusiku elu on paratamatult kiire, siis saab Jakko tütar Loore küpsetada piparkooke ja teha muid traditsioonilisi tegevusi koos vanaema ja vanaisaga. Küll aga ollakse perega jõululaupäeval ja tuuakse kõik koos kuusk tuppa. Kuusk on Maltiste toas igal aastal ja kuuse toomine on ühine tegevus. “Saame kõik rõõmsalt kokku, tulevad ka vanaema ja vanaisa, ning siis lähme kuuske tooma. See aasta oleme seda meelt, et tahame minna ja osta potikuuse. Kuna meil on plaanis kolimine, siis saame kevadel selle endale aeda istutada.”

Muid traditsioonilisi tegevusi otseselt Maltiste peres ei ole, välja arvatud see, et Jakko paneb endale aastas korra, jõululaupäeval, jalga punased püksid. Jakko arvates on see on ka hea test, et näha kuidas on aastaga kehaline vorm muutunud.

Enim oodatakse Maltiste peres jõulude ajal lund, sest Jakko sõnul meeldib neile talvel kõige rohkem väljas toimetada. “Tütar ootab väga lund. Eelmine nädal natuke oli maas, sai kelguga sõidetud ja kui ikka ilm võimaldab, siis meeldib meile lumememme teha. Ma nii ootan, kui me järgmine aasta enda majja kolime, et saaks näiteks ka lumekindlust teha. Ma näen, et sellest hakkavad lapsel silmad särama.”

Paksu lume ja jõuludega on Jakkol eriti meeles lugu, mis juhtus 2010. aastal, kui Eestis oli tugev lumetorm ja samal päeval oli jõulukontsert. “Tulime jõulukontserdilt ja jäime lumetormi tõttu lumme kinni. 22 tundi istusime seal. Liiklus seisis ja öösel tuiskas torm autotee kuni auto akendeni lund täis. Üks catering’i auto oli ka kinni jäänud ja tänu sellele pakuti kõigile süüa, lisaks kutsus Lux Express oma bussi sooja, kust sai kohvi ja vetsus käia. Kõik lahenes, aga see oli üpris ekstreemne.“

Lapse saamine muudab jõuluootust

Jõululaupäeval käiakse kirikus ja võetakse ühiselt aeg maha. Kirikus käimine on samuti olnud Maltiste peres enamasti traditsiooniks. „Ma mäletan, et kui mina väike olin, siis ma oma lauluhäält tagasi ei hoidnud, seda on ka mu ema korduvalt rääkinud, ja tegelikult siiamaani, kui on vaja laulda, siis me vennaga laulame täishäälega. Meie peres on kindel see, et laulma peab, ei ole midagi teha!“

Lapsepõlves käis Jakko perega maal, kus oli vana maamaja: “Seal oli hästi külm. Kui õhtusööki sõime, tuli suust hingeaur välja, aga siis me läksime ahju peale, kuhu oli magamisase tehtud ja mina koos venna, ema ja isaga magasime seal.“

Lapsepõlves oli jõulude ajal Jakko isal samuti palju esinemisi. „Kuigi ma jõuluperioodil isaga palju koos ei saanud olla, siis mäletame ikka vennaga seda, kuidas isa käheda, madala ja lauldud häälega hommikulauas oli. Seepärast ma mõistan ka oma viieaasast, mistõttu olen teinud reegli, et iga õhtu vähemalt kaks tundi tegelen ma lapsega. Ma olen endale sisse programmeerinud selle, et mul on tööaeg ja seejärel lapsega olemise aeg, kus paneme puslet kokku, ehitame lego või värvime, sest minu jaoks on kõige olulisem, et lapsel oleks hästi mänguline ja rõõmus lapsepõlv. Vahepeal mingite koeruste ja rumaluste tegemine käib sinna juurde.“

Jakko sõnul on lapse saamisega jõulud nii mõneski mõttes muutunud. „Nädal aega enne detsembri saabumist oli juba kuulda juttu, et päkapikud hakkavad käima. Ka enda ootus ja ettevalmistus on teistmoodi. Ma olen alati öelnud, et kui sa enda ja oma pere nimel ei pinguta, siis mille nimel on üldse mõtet vaeva näha. Ärevust ja rõõmu annab lapse reaktsioonide nägemine – lapse emotsioon on just see, mis hea tunde tagasi annab.“

Detsembri saabumisega tõid päkapikud Jakko lapsele jõulukalendri, mis sussi sisse ei mahtunud. Selle peale ajas Loore vanemad üles ja teatas pettunult, et päkapikud ei käinudki. Jakko soovitas igaks juhuks vaadata ka sussi alla. “Mõne aja pärast kuulsin, kuidas ta teisest toast rõõmust kiljatas ning tuli näitama uut kalendrit. Vot need hetked annavad palju rõõmu.“

Jakko kinkis lapsepõlves oma isale praktilisi asju. „Mäletan, et hoidsin oma taskurahast kokku ja kinkisin talle tööriistakohvri, absoluutselt teadmata, kas tal läheb seda vaja või mitte. Kuigi see kõlab pisut kuiviku moodi, siis nüüdsest lähtun kingituste tegemisel kindlatest soovidest või praktilisusest.” Jakko sõnul pole mõtet osta ebapraktilisi asju või lihtsalt nänni, parem on teha mõni südamlik, kuid vajalik kingitus.