Mis oleks, kui prooviks tänavu tavapärase eesti seaprae asemel hoopis Soome moodi jõulusinki? Kuigi soomlaste jõulusink ehk joulukinkku erineb meie kodusest seapraest nii eelneva töötlemise, küpsetusviisi kui ka garneerimise poolest, toob ka see suur lihatükk pühadelauale õige rikkaliku meeleolu.
Joulukinkku, siin edaspidi jõulusingi ettevalmistus on ajamahukas protsess, mis hõlmab mitme nädala pikkust liha maitsestamist soolvees. Just see protsess annab jõulusingile omalaadse mahlaka maitse, tagades ühtlasi ka pikema säilivusaja.
Soomest, aga ka Prisma kauplustest, leiab mitmes suuruses ja mitmel viisil soolatud-säilitatud jõulusinke. Kõige suurem ja uhkem on ligi seitsmekilone kondiga kintsutükk. Samast sea lõiketükist valmistatakse kondi eemaldamisel ka kondita jõulusinki, mis kaalub umbes sama palju. Seakintsust saab ka väiksemaid jõulusinke, mis jäävad 3-4 kilo kanti. Aastaringselt leiab Prisma sügavkülmaletist sügavkülmutatud jõulusinke, paar nädalat enne pühi jõuavad meie riiulitele ka eelsoolatud, kuid külmutamata singid. Kõigil jõulusinkidel on üks ühine omadus – sinkide ühel küljel on mahlakas rasvariba, mida katab kamarakiht. Sinki kooshoidev küpsetusvõrk tagab küpsetamisel lihatüki kuju säilimise.
Kui oled valinud sügavkülmutatud jõulusingi, algab selle valmistamine sulatamisest. Selleks võta sink sügavkülmikust aegsasti välja ning sulata seda tavakülmikus 2-3 päeva. Toatemperatuuril sulatades võib sink hakata väljast juba veidi riknema, samal ajal kui sisemus veel läbinisti jääs on. Seepärast pea silmas toiduohutuse reegleid ja sulata jõulusinki ikka külmikus, mis sest, et see veidi rohkem aega võtab.
Enne jõule leiad Prisma lihaletist ka külmutamata sinke. Küpsetama asudes kehtib siiski mõlema, nii eelnevalt sügavkülmutatud ja sulatatud kui külmutamata, tavalise singi kohta sama reegel – lihatükk peab enne ahju panemist tunnikese toatemperatuuril kohanema. Külmkapikülm sink laseb ahjukuumusega kohtudes ehmatusega kogu mahlakuse valla ning tulemuseks on omas mahlas keenud kuivavõitu praad.
Kõige mugavam ja muretum on singitükki küpsetuskotis küpsetada. Suure jõulusingi jaoks vaevalt et sobilikku ahjupotti leiab, pealegi hoiab küpsetuskott lihamahlade pritsmed koos ja ahju puhtana. Kui sink küps, saad küpsetuskotti kogunenud lihamahladest mõnusa kastme valmistada.
Enne küpsetamist pane ahi 200 kraadile soojenema (pöördõhurežiimi puhul vali 25 kraadi madalam temperatuur). Vabasta sink pakendist, kuid jäta küpsetusvõrku. Aseta sink, kamar pealpool, küpsetuskotti ja seejärel ahjuplaadile. Lõika küpsetuskoti ülemine nurgake ära, et küpsetamisel tekkiv aur kotti katki ei lööks. Pane sink ahju ja küpseta tund aega 200 kraadiga. Seejärel alanda temperatuur 100-125 kraadini ning küpseta veel 1 tund iga singikilo kohta. Kui kasutad praetermomeetrit, võid arvestada, et sisetemperatuur 75 kraadi tähendab parasjagu mahlakat sinki, 80-85 kraadi märgib juba väga küpset liha, mis sealiha puhul pole ka sugugi paha.
Kui sink on küps, võta see ahjust ja lase paarkümmend minutit lihamahladel küpsemisest rahuneda. Seejärel ava ettevaatlikult küpsetuskott ja kalla küpsetusvedelik eraldi potti, et sellest hiljem kaste valmistada. Eemalda ka küpsetusvõrk. Kui plaanid singile riivsaiast kooriku küpsetada, eemalda kamar, nii et enamus kamaraalusest rasvakihist jääb singile peale. NB! Ära kamarat ära viska, selle võid soovi korral ahjus veel eraldi krõbedateks ampsudeks küpsetada.
Riivsaiakooriku jaoks määri esmalt singi peale ja külgedele rikkalikult sinepit – sinu valik, kas kasutad vänget Põltsamaa sinepit või mahedamat Soome varianti. Eriti hõrgu maitse annab Dijoni meesinep, mis ka Prismas saadaval. Sinepikihi peale patsuta riivsaia, seda käega kergelt kinni surudes. Soovi korral võid riivsaia hulka eelnevalt veidi kuivatatud tüümiani või rosmariini segada.
Ilusa mustri saad, kui surud riivsaiaga kaetud pinna sisse ruudukujuliselt väikseid nelgiterasid või tähtaniisiõisikuid. Pane riivsaiaga kaetud sink 250-kraadise ahju alaosasse ning küpseta 10-20 minutit, singil hoolikalt silma peal hoides, et saiakooriku kõrbemist välistada. Nüüd on sink serveerimiseks valmis!
Prae küpsetamisel tekkinud leem on suurepärane baas maitsvale praekastmele. Võid valmistada klassikaliselt koorese kastme või katsetada uudsemate või jõuluste maitsetega, kastme valmistamine algal igal juhul ühtmoodi.
Kastmepõhi:
2 dl praeleent (võid asendada kvaliteetse kana- või veisepuljongiga)
1 dl vett
1 spl võid
2 spl jahu
¼ tl purustatud valget pipart
Klassikaline koorekaste:
1 karp creme fraiche’i
Moodne misokaste:
2 spl heledat misot
25g võid jääkülmade kuubikutena
Marjane kirsikaste:
2 spl kirsiželeed või -keedist ja 2 spl palsamäädikat
Kastmepõhja valmistamiseks kalla potti praeleem ja vesi ning kuumuta vedelik keemiseni. Sulata pannil või ja lisa sellele jahu. Kuumuta jahu madalal temperatuuril sulavõis nii, et see õrnalt pruunistub (ära lase jahul liialt pruunistuda ega kõrbema minna!). Kalla kuum praeleem väikeste osade kaupa pannile jahusegu peale, samal ajal vispli või kahvliga hoolikalt segades, et jahu vedelikus lahustuks ja klimpe ei moodustaks. Lisa pipar ning lase kastmel u. 5 minutit madalal kuumusel vaikselt podiseda. Võta kaste tulelt ja maitsesta meelepärase lisandiga.
Kui teed koorekastet, oota enne creme fraiche’i lisamist, et kaste jõuaks veidi jahtuda, muidu võib creme fraiche tükki minna. (Kui see siiski juhtub, kurna kaste läbi tiheda metallvõrksõela teise nõusse).
Kui teed miso-võikastet, lahusta esmalt miso kuumas kastmes. Seejärel tõsta kaste tulelt, lase minut-paar jahtuda ning klopi siis kastmesse jääkülmad võikuubikud. Nii annad kastmele luksuslikult läikiva välimuse ja emulsioonilaadse koostise.
Kui teed kirsikastet, kalla kuuma kastmesse palsamäädikas ja lase hetk veel keema tõusta. Seejärel lisa kastmele kirsiželee või -keedis ja sega kaste hästi läbi.
Jõuluõhtu sai läbi, kuid külmikus laiutab ikka veel paras jupp jõulusinki? Suurepärane, sellest saad veel mitu päeva erinevaid roogasid valmistada. Siin on sulle kaks võimalust, mida teha ülejäänud jõulusingist:
