Üks muutus toidulaual võib leevendada kroonilisi tervisemuresid
Kui ühel hetkel võis tunduda, et veganiks olemine oli populaarsuse küsimus, siis praeguseks on taimne toitumine muutunud palju tavalisemaks ja igapäevasemaks.
Üha rohkem inimesi ei pea end rangelt veganiks, kuid valib teadlikult sagedamini taimseid toite – olgu selleks üks või mitu taimset päeva nädalas. Ka toidupoodides ja koduköökides on taimne toit muutunud mitmekesisemaks, kättesaadavamaks ja peresõbralikumaks. See näitab pereõe ja toitumisterapeudi Kristina Karu sõnul, et tegemist ei ole mööduva trendiga, vaid loomuliku osaga tänapäevasest toitumisest.
Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru kinnitab, et taimsed valikud on toidupoodide sortimendis oma koha leidnud. Prisma pakub umbes 350 vegantoodet, millest enimmüüdud on kaera-, mandli- ja sojajoogid, desserdid, tofu ja hummused. «Menukad on ka taimsed toidukastmed ja köögiviljapihvid ning erinevaid uudistooteid proovitakse hea meelega,» märgib ta.
Niitaru lisab, et turule on viimasel ajal tulnud uusi suuremaid tegijaid, näiteks Yook, kuid pigem jääb kohalikke tootjaid vähemaks. «Kallim hind on tarbimist mõjutanud, mistõttu on vegantoodete müük viimasel ajal samal tasemel püsinud, võrreldes mõne aasta taguse plahvatuslikuma müügikasvuga,» selgitab ta.
Taimne toitumine võib pakkuda leevendust mõnede tervisemurede korral Täistaimne toitumisstiil pakub Karu sõnul tervisele mitut eelist, kuna on kiudainerikas ning toetab seedimist, veresuhkru tasakaalu ja soolestiku mikrobioomi, millel on oluline roll nii immuunsuse kui ka üldise heaolu seisukohalt.
«Praktikas näen sageli, et rohkem taimset toitu menüüsse lisades paraneb inimeste enesetunne, energiatase ühtlustub ja kehakaalu hoidmine või langetamine muutub lihtsamaks,» kinnitab Karu. Terapeut rõhutab aga, et tervist toetav täistaimne toitumine ei tähenda äärmuslikkust, vaid teadlikku ja mitmekesist valikut. Hästi plaanitud ja keha vajadustega kooskõlas olev taimne menüü võib olla toetav nii lühemas kui ka pikemas plaanis ning sobida eri eluetappidesse.
«Vegan- või täistaimset toitumisstiili ei käsitata tavapäraselt ravina, kuid mõnede terviseseisundite puhul võib seda soovitada toetava lähenemisena,» nendib spetsialist.
Üksnes taimne menüü, mis on hästi läbi mõeldud, võib olla kasulik südame-veresoonkonna haiguste riski korral, kõrgema kolesteroolitaseme puhul ning II tüüpi diabeedi ennetamisel ja toetavas ravis, kuna see aitab parandada veresuhkru tasakaalu ja rasvade ainevahetust. Samuti võib taimne toitumine aidata põletikuliste seisundite korral, näiteks kroonilise madala astme põletiku või liigesevaevuste puhul. Paljud inimesed kogevad kasu ka seedetrakti vaevuste korral, kuna kiudainerikas ja vähetöödeldud toit ergutab soolestiku tööd ja toetab mikrobioomi tasakaalu.
«Oluline on siiski rõhutada, et vegantoitumine ei sobi automaatselt kõigile. Soovitused peaksid alati lähtuma inimese tervislikust seisundist, elustiilist ja vajadustest. Näiteks, raseduse, imetamise või mõnede toitainete puuduse korral peab täistaimset toitumist sihikindlalt kavandama ja siis oleks seda hea teha spetsialisti juhendamisel,» paneb Karu südamele.
Mida panna tähele vegantoitumise puhul
Veganelustiilile üle minnes tehakse vigu enamasti seetõttu, et ei teata piisavalt, milliseid toitaineid erinevad toidud sisaldavad ja kuidas veganmenüü tasakaalus hoida. «Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et taimne toit on automaatselt tervislik. Tegelikult võib ka veganmenüü koosneda liigtöödeldud toitudest, magusatest snäkkidest ja rafineeritud jahutoodetest, millest ei ole kasu ei tervise ega hea enesetunde mõttes,» märgib toitumisterapeut.
Teine sage viga on toitainete alahindamine. Nii valgule, rauale, B12-vitamiinile, kaltsiumile ja oomega-3 rasvhapetele on vegantoitumisel vaja rohkem tähelepanu pöörata. Kui menüü jääb ühekülgseks, võib see ajapikku väljenduda väsimuses ja kahanenud energias.
Vanuserühmadest rääkides on erinevused eriti olulised laste puhul. Kasvava organismi puhul on kasvamiseks ja arenemiseks ülitähtis saada piisavalt energiat, valke ja mikrotoitaineid. Laste vegantoitumise puhul on eriti vaja tähelepanu vaja pöörata, et laps saaks toidust piisava hulga energiat ning B12-vitamiini, rauda, kaltsiumi, D-vitamiini, joodi ja oomega-3 rasvhappeid. Maailma terviseorganisatsioon rõhutab, et laste toitumine peab olema toitaine- ja energiarikas ning piiravaid toitumisviise peab hoolikalt kavandama ja keskendunult jälgima.
Sageli minnakse veganlusele üle liiga järsult. Organismil, sealhulgas seedesüsteemil, on kohanemiseks aega vaja. Eriti võib just kiudainerikka toidu kiire lisandumine alguses põhjustada puhitust või ebamugavust. Samuti võivad ootused olla ebarealistlikud – enesetunde muutumine ja tervisenäitajate paranemine võtavad aega. «Seega tahaksin rõhutada, et kui veganlus pole inimese jaoks eetiline veendumus, ei pea kohe alustama kõik-või-mitte-midagi-stiilis. Mõistlikum ja toimivam on liikuda samm-sammult, süüa mitmekesiselt ja vajaduse korral küsida nõu spetsialistilt,» lausub Karu.
Head nipid veganvalikute menüüsse toomiseks
- Taimetoitude lisamine tavamenüüsse annab kasu ka siis, kui inimene ei plaani loomsetest toodetest täielikult loobuda. Taimetoidud toovad menüüsse rohkem köögivilju, kaunvilju, täisteravilju ja kiudaineid, mis mõjuvad soodsalt seedimisele ja soolestiku mikrobioomile ning aitavad hoida veresuhkru ja energiataseme ühtlasemana.
- Hea ja lihtne kuldreegel on mõelda igal põhitoidukorral kolmele komponendile: valguallikas, köögivili ja süsivesikurikas lisand.
- Kaunviljad, tofu või tempeh aitavad katta valguvajaduse, köögiviljad ja marjad annavad vitamiine ja mineraalaineid ning täisteratooted, kartul või riis tagavad vajaliku energia. Selline taldrikureegel aitab hoida menüü tasakaalus.
- Inspiratsiooni ja retsepte leiab raamatutest, blogidest ja sotsiaalmeediast. Lihtsalt otsi ja hakka katsetama!
