Prisma statistika: kallinenud kohv paneb tarbijaid üha enam hinda jälgima
Eestlased on ühed maailma suurimad kohvijoojad. Statistikaameti andmetel tarbis iga Eesti inimene 2023. aastal keskmiselt 593 tassi kohvi aastas, paigutades meid sellega ülemaailmses edetabelis esikümnesse. Viimastel aastatel on kohvihinnad aga hüppeliselt tõusnud, mullu ligi kolmandiku võrra, mistõttu pööravad kohvisõbrad ostuotsuseid tehes üha enam tähelepanu hinnale ja kvaliteedi suhtele.
„Eesti kohvijooja on selgelt hinnatundlik ja müügistatistikast on näha, et kohvi ostmisel kaalutakse valikut väga teadlikult. Näiteks aprillis moodustasid madalama hinnatasemega kohvivalikud kogu kohvisegmendis 44% tükilisest müügist ja 54% müügikäibest,” kommenteeris Prisma kuumade jookide kategooriajuht Natalja Saveljeva. „Keskmine tarbija ei osta enam üksnes ainult oma lemmikbrändi, vaid otsib järjest rohkem toodet, mis ühendaks tuttava kvaliteedi ja mõistliku hinna.”
Eesti inimeste eelistatud kohvibrändid on Prisma andmetel jätkuvalt peamiselt tuntud suurnimed. „Selge lemmik on Paulig, millele järgnevad Nescafé ja Jacobs,” nentis Saveljeva. Kuigi suurtegijad valitsevad turgu, eelistatakse üha enam ka Eesti kohvitootjate toodangut ja kvaliteetbrände. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud näiteks Eesti brändi Caffebo kohvioad.
Saveljeva tõi trendidena välja ka kohviubade populaarsuse tõusu ja erikohvide menukuse kasvu. „Kuna kodused oamasinad on muutunud taskukohasemaks ja levinumaks, on näha kohviubade turuosa kasvu. Samuti on paljudesse majapidamistesse jõudnud kapselkohvimasinad, mis toetab kapslite müüki,” rääkis ta. „Laiemaks trendiks on jätkuvalt eri- ja kvaliteetkohvi segmendi kasv. Kui osalt suudavad nõudlusele vastata jaeketid, siis arvestades selle turu killustatust ja tootjate hulka, teevad märgatava osa müügist siiski röstikojad, eripoed ja veebipoed.”
Hinnatundlikkus suunab valikuid
Kui suuremad kohvientusiastid valivad poeletilt toote eeskätt maitse-eelistuste järgi, siis keskmise tarbija jaoks on hind muutunud järjest olulisemaks. Kohvihinnad pöördusid kiirele tõusule 2023. aasta lõpus, eeskätt päritoluriikides valitsenud põudade, rahvusvahelise nõudluse kasvu ja tarneahelaprobleemide tõttu. Hinnatase liikus kasvavas joones eelmise aasta lõpuni ja hakkas maailmaturul stabiliseeruma tänavu, kuid hinnalanguse jõudmine tarbijateni on aeglane.
„On selgelt näha, et kliendid on viimaste aastatega muutunud hinnatundlikumaks. See väljendub eelkõige selles, et ostuotsuseid tehakse varasemast rohkem kogu hinnaskaalat võrreldes ning paljude tarbijate ostukorvi jõuavad sagedamini ka soodsamad omabränditooted,” selgitas Saveljeva.
Prisma tootevalikust on suurim müügiedu saatnud Coopi, Herkku ja Änglamarki brände, mille kõrval on eriti kiirelt kasvanud väga taskukohase Xtra brändi jahvatatud kohvi müük. „Omabrändide tugevus seisneb selles, et need võimaldavad pakkuda tarbijale head hinna ja kvaliteedi suhet ka olukorras, kus maailmaturu hinnad kõiguvad ja surve lõpphinnale püsib suur,” lisas kategooriajuht.
Hinnatundlikkust ilmestab samuti vähenev brändilojaalsus. Kuigi eelistatud kaubamärkide edetabel pole viimastel aastatel muutunud, märkis Saveljeva, et paremat hinda otsivad kliendid on aina enam valmis proovima ka uusi tootjaid ja brände. „Kindlate eelistustega tarbija jääb sageli oma lemmikbrändi juurde, kuid jälgib senisest hoolikamalt selle hinnataset. Vähem kindlate eelistustega kohvijooja vaatab aga pigem kogu leti valikut ning valib tuttavate brändide seast toote, mis on mõistliku hinnaga ja vastab tema maitse-eelistustele,” sõnas ta.
Prognooside kohaselt jätkab Eesti kohviturg lähiaastatel kasvamist, olles seejuures enim mõjutatud maailmaturu hindadest ja osaliselt ka hooajalisusest. Kõige rohkem kohvi ostetakse sügisel ja talvel, samas kui suvel kohvitarbimine müügistatistika põhjal mõnevõrra langeb.
„Eestlane on ja jääb kohvifänniks – lihtsalt oleme aina enam muutumas tarbijateks, kes seavad esikohale hea hinna ja kvaliteedi suhte,” ütles Saveljeva.