Toitumisteadlane: laktoositalumatuse puhul on oluline mõista, et enamasti pole vaja laktoosi täielikult vältida
Laktoositalumatus on üks levinumaid seedimisega seotud eripärasid. Põhja-Euroopas, sh Eestis, Soomes ja Rootsis, on laktoositalumatus hinnanguliselt 5–15% täiskasvanutest. Kuigi tervisemurega kaasnevad sümptomid võivad olla ebamugavad, rõhutab toitumisteadlane Kristina Karu, et laktoositalumatuse puhul on kõige olulisem mõista oma keha ja teha teadlikke valikuid. Kuna antud kategooria tooteid tajutakse kallina, siis on Prisma langetanud hinnad rohkem kui 300 laktoosi- ja gluteenivabal tootel ja taimsel alternatiivil.
„Laktoositalumatus tekib siis, kui peensooles on vähenenud laktaasi ensüümi aktiivsus,“ sõnab toitumisspetsialist Kristina Karu. Laktaas on ensüüm, mis lagundab piimasuhkrut ehk laktoosi lihtsuhkruteks glükoosiks ja galaktoosiks, et need saaksid imenduda. „Kui laktaasi on vähe, jõuab laktoos seedimata kujul jämesoolde, kus soolebakterid seda fermenteerivad. Selle tulemusena võivad tekkida sellised sümptomid nagu puhitus, gaasid, kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis ongi laktoositalumatuse peamisteks tunnusteks.“
Laktoositalumatuse vaevused tekivad tavaliselt 30 minutist kuni 2–3 tunnini pärast laktoosi sisaldava toidu või joogi tarbimist. „Mõnel inimesel võivad sümptomid ilmneda kiiremini, teistel aeglasemalt, sõltuvalt seedimise kiirusest ja soole mikrobiootast,“ nendib Karu. Sümptomite tugevus sõltub nii tarbitud laktoosi kogusest kui ka individuaalsest taluvusest.
Spetsialisti sõnul on laktoositalumatust põhjust kahtlustada siis, kui seedetrakti vaevused korduvad just pärast piima või piimatooteid, kuid puuduvad allergiale viitavad sümptomid (nt nahalööve või hingamisraskused).
Laktoositalumatus on väga individuaalne
Seedeeripärale aitab jälile jõuda teadlikkus ja oma tervise monitoorimine. „Näiteks toidupäeviku pidamine, sümptomite jälgimine pärast konkreetsete toitude tarbimist ja laktoosisisalduse ajutine vähendamine menüüs võivad laktoositalumatuse osas selgust tuua,“ ütleb Karu.
Paljud inimesed taluvad väiksemaid koguseid laktoosi või teatud piimatooteid (nt fermenteeritud tooted) hästi. „Seetõttu ei ole alati vajalik piimatoodete täielik vältimine, vaid pigem teadlik ja tasakaalustatud lähenemine,“ rõhutab ta.
Kui kahtlus püsib või sümptomid on tugevad ja püsivad, on mõistlik pöörduda tervishoiuspetsialisti poole, et välistada teised seedetrakti haigused.
Perearsti poole tuleks pöörduda siis, kui:
• seedetrakti vaevused on püsivad, tugevad või süvenevad;
• esinevad lisasümptomid, nagu seletamatu kaalulangus, verine väljaheide, püsiv kõhulahtisus, aneemia või öised valud;
• sümptomid tekivad sõltumata toidust või ei leevene ka laktoosi vältimisel;
• kahtlus tekib lastel või eakatel, kelle puhul on oluline põhjalikum hindamine;
• on teada või kahtlustatakse teisi seedetrakti haigusi, näiteks tsöliaakiat või põletikulist soolehaigust.
Teadlikud valikud aitavad vältida vaevusi
Kõige sagedamini tekitavad vaevusi tooted, mis sisaldavad suuremas koguses laktoosi, eelkõige näiteks tavaline lehmapiim, koor ja koorepõhised kastmed, jäätis, piimapulbrit sisaldavad tooted. „Need tooted võivad põhjustada sümptomeid juba suhteliselt väikeste koguste korral, eriti tühja kõhuga tarbides,“ lisab Karu.
Paljud laktoositalumatusega inimesed taluvad väiksemaid laktoosikoguseid või teatud piimatooteid hästi, eriti kui neid tarbitakse koos toiduga. Sageli sobivad: fermenteeritud piimatooted, nagu jogurt ja keefir, kõvad ja pikalt laagerdunud juustud (nt cheddar, parmesan), või ja võid sisaldavad toidud, kus laktoosisisaldus on väga väike.
„Fermenteerimise ja juustuvalmistamise käigus laguneb osa laktoosist, mistõttu need tooted on sageli paremini talutavad,“ selgitab toitumisspetsialist.
Üldjuhul peetakse ohutuks:
• kuni umbes 1–2 grammi laktoosi korraga;
• ligikaudu 10–12 grammi laktoosi kogu päeva jooksul, jaotatuna mitme toidukorra peale.
Karu sõnul on siiski oluline kuulata oma keha ja vajadusel valida ka laktoosivabu tooteid. „Paljud laktoosivabad tooted sisaldavad vaid väga väikest kogust laktoosi (alla 0,1 g 100 g kohta), mis sobib enamikele inimestele ilma vaevusi tekitamata. Siiski on oluline jälgida pakendil olevat infot ja kuulata oma keha reaktsioone,“ lisab ta.
Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru sõnab, et laktoosivabasid tooteid on viimasel ajal turule tulnud aina rohkem. „Seda trendi on vedanud ühelt poolt nii tarbijate suurenenud nõudlus kui ka tootjate suurem võimekus neid tooteid pakkuda,“ selgitab Niitaru.
Prisma sortimendis on ligi 400 erinevat laktoosivaba toodet, kuna jaeketi prioriteet on tagada lai tootevalik ka eridieeti järgivatele klientidele. „Kõige populaarsemad tooted selles kategoorias on laktoosivaba piim, hapukoor, köögikoor, kodujuust ja kohuke. Soovime lihtsustada oma klientide igapäevaelu ja soodustada paremat hakkamasaamist, just seetõttu oleme järgmise sammuna alandanud just antud kategooria toodete püsihindu,“ ütleb Kaimo Niitaru.
Prisma on langetanud hinnad rohkem kui 300 laktoosi- ja gluteenivabal tootel ja taimsel alternatiivil. „Oleme 2025. aasta aprillist saati langetanud püsivalt hindu rohkem kui 10 000 tootel ning 300 gluteeni- ja laktoosivaba toote ning taimse alternatiivi hinnaalandus on paljudele meie klientidele suur kergendus,“ ütles Teemu Kilpiä. „Hinnalangetus on osa Prisma püsihinnataseme (Everyday Low Price ehk EDLP) strateegiast, mis tähendab, et tegemist pole ajutiste kampaaniatega, vaid hinnad ongi püsivalt soodsad,“ lisab Niitaru.