Ökomärgis kaitseb tarbijat ohtlike kemikaalide eest
Ökomärgised toodetel mängivad olulist rolli nii inimeste tervise kui ka keskkonna kaitsmisel. Kuigi ökomärgised aitavad tarbijatel teha keskkonnasõbralikke valikuid, näitab Prisma müügistatistika, et tarbijad pööravad sageli rohkem tähelepanu toote hinnale kui selle keskkonnamärgisele.
Ökomärgis annab tarbijale kindluse, et toode vastab rangetele keskkonnahoiu kriteeriumidele ja selle tootmisprotsess on hinnatud kogu olelusringi ulatuses.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Kätlin Kurg-McGregori sõnul tagab ökomärgise kasutamine, et toode ei sisalda ohtlikke kemikaale, selle tootmine on ressursitõhus ja jäätmete käitlemine paremini reguleeritud. Näiteks ELi ökomärgisega puhastustooted ei tohi sisaldada triklosaani, formaldehüüde ega nanohõbedat, mis võivad põhjustada terviseriske, nagu erinevad allergiad ja astma.
Kriteeriumite eesmärk on vähendada negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale ja tervisele, nt vähendades ohtlike ainete kasutamist, tõhustades jäätmete käitlemist ja ressursside kasutamist ning vähendades heiteid õhku ja vette. Ökomärgise kriteeriumid on nagu keskkonnahoidliku toote standardid. Loomulikult võivad ka märgiseta tooted seda kõike arvesse võtta, kuid ökomärgise puhul on kindel, et kolmas osapool on seda kõike ka kontrollinud.
“Mitmete toodete puhul, mida me igapäevaselt tarbime, ei oska me mõeldagi, et ka siin on kasutatud ohtlikke aineid. Näiteks on ELi ökomärgisega mähkmetes keelatud kasutada aineid, mis on klassifitseeritud kui ägedalt mürgised. Nahaga kokkupuutes olevates osades on keelatud kasutada värvaineid, lõhnaineid ja ohtlikke pleegitusaineid. See vähendab allergiliste reaktsioonide ja nahaärrituste riski ning ei nõrgesta immuunsust,” räägib Kurg-McGregor.
Lisaks on kriteeriumite eesmärk kaitsta ka töötajate tervist. “Paberi valmistamisel kasutatakse umbes 3000 erinevat tüüpi kemikaale, sealhulgas mürgiseid. Paberi valge värv saadakse sageli keemilises protsessis, milles kasutatakse kloorgaasi – toksilist saasteainet, mis on tervisele ohtlik põhjustades nina, kurgu ja kopsude ärritust ning töötajate suurenenud riski kopsupõletikele. Kriteeriumide eesmärk on piirata tootmisest tulenevaid keskkonna- ja terviseriske,” lisab ta.
Ökomärgisel ja ökomärgisel on vahe
Põhjamaades, näiteks Rootsis ja Norras, on populaarsed Luigemärgisega tooted, mida peetakse eriti rangete keskkonnastandardite järgijateks. “Põhjamaade ökomärgised erinevad ELi omadest näiteks selles, et nad katavad rohkem tooterühmi, sealhulgas küünlad ja mänguasjad, millele ELi ökomärgis ei laiene,” selgitab keskkonnaagentuuri esindaja.
“Seega on ökomärgised oma olemuselt looduskaitse vahendid, mis on kättesaadavad igaühele meist! Kõige parem on loomulikult vähendada oma tarbimist, kuid ostes vajalikke tooteid ökomärgisega, saab olla kindel, et mõju keskkonnale ja tervisele on väiksem,” lisab Kurg-McGregor.
Prisma hanke- ja sortimendijuht Kaimo Niitaru toob välja, et tarbijate valikuid suunab sageli hind. “Kuigi ökomärgis on abiks, teeb tarbija sageli otsuse siiski toote hinna järgi. Samas näiteks brändid nagu Änglamark, Mayer ja Frosch, millel on ökomärgised ja taskukohased hinnad, on poe müügitopis sageli esindatud. Klient eelistab tooteid, mis on kampaanias või lihtsalt soodsamad, isegi kui neil pole ökomärgist. Seetõttu saab jaekett tarbijat tervislikema ja loodussäästvamate valikute poole nügida – olgu selleks soodsate ökomärgistega omabrändi toodete pakkumine või sooduskampaaniate tegemine antud tootegrupile.”
Tarbijate huvi keskkonnahoidlike valikute vastu on aastatega tõusnud, seda näitab ka asjaolu, et Eestis on igal aastal kasvanud ELi ökomärgise taotluste arv (hõlmab kaupu ja teenuseid). Mida nõudlikum on tarbija, seda rohkem tulevad kaasa ka tootjad. Hetkel on Eestis juba üle 1700 toote, millel on õigus ELi ökomärgist kanda. Ka Eurobarameetri 2023. aasta uuring näitas, et 49% Eesti inimestest tunneb ära EL ökomärgise logo ja 50% vastanutest peavad ostuotsuse tegemisel oluliseks toote keskkonnamõju.
Ökomärgised pakuvad tarbijatele suuremat kindlust, et nad teevad vastutustundlikke valikuid, mis kaitsevad nii tervist kui ka keskkonda. Samas, nagu Prisma ostustatistika näitab, on tarbija lõplik otsus sageli seotud hinna ja kättesaadavusega.