Mari-Liis Iloveri eksperiment: toidukaupade planeeritult ostmine aitab säästa raha

Pean üles tunnistama, et ma ise ei ole koduste toidukordade planeerimises olnud just kuigi eeskujulik. Ehkki ka mitte päris lootusetu. Kindlasti on inimesi, kellele toidukordade pikalt ette kavandamine ja vastavalt sellele poeskäikude planeerimine sobivad ülihästi. Ma ise kuulun pigem nende spontaansete tuulepeade kategooriasse, kes tunnevad hommikul, et täna õhtul isutab justnimelt näiteks paella järele ja siis tormavad paar tundi enne õhtusööki lähimasse supermarketisse (või mitmesse erinevasse) selleks vajalikku hankima. Haarates endaga ühtlasi kaasa nii mõnedki emotsiooniostud, mida tegelikult üldse tarvis polnudki.

Et end ja teisi omasuguseid motiveerida ja mõista, kas ja kui palju tegelikult planeerimine kokku aitab hoida, viisin septembrikuus läbi võrdleva eksperimendi.

Millesse ma end ja oma pere siis mässisin?

Katse käigus sõime mina ja mu pere:

• esimesed 2 nädalat ilma igasuguse plaanita, tunde ja isude järgi ning käisime varusid täiendamas siis, kui midagi otsa sai või kohe tarvis oli ja selles toidupoes, mis parasjagu juhuslikult teele sattus. Poes tuli käia pea iga päev

• järgnevad 2 nädalat planeeritult: võtsin mõlema nädala alguses ette paberi, koostasin nädalase menüü ja sellele vastava ostunimekirja. Poes käisin kord nädalas, ostunimekirjaga.

Kaks nädalat vabakulgemist toidupoodides – vabadus või kaos?

Kuigi ettekirjutatud menüüd sel perioodil polnud, siis iseenesest ei erinenud toidud kuigipalju planeeritud nädalate omast. Aga toidukorrad otsustasime jooksvalt, vastavalt hetketundele. Sooduspakkumisi eriti ei jälginud ja poes sai käidud erinevates kauplustes, mis parasjagu teele sattus või meelepärasem tundus. Kogutud tšekke kokku lüües selgus, et kahe nädala jooksul kulus toidukaupadele 795.55 €, mis teeb nädalate peale jagatuna 397,7 €. Peaaegu 400 € nädalas!

Tähelepanekud:

• Ostunimekirjata šopates poevad korvi justkui iseenesest emotsiooniostud, mis tegelikult on ebavajalikud ja ajavad ostutšeki kogusumma kõrgemaks.Kui pole päris selge, mis toitu on plaanis järgnevatel päevadel teha, on toiduostmine aeganõudvam ja igaks juhuks varutakse rohkem“küll kodus pärast vaatan” tähe all. See tekitas jääke ja toiduraiskamist.
• Kui enne poodi minekust pole kappides juba olemasolevaid toiduaineid üle vaadatud, võib tekkida topeltvarusid ja kasutust mitte leidvate toiduainete ülejääk, mis taaskord põhjustab toiduraiskamist ja mõttetut kulutamist.

Kokkuvõttes on planeerimata ostlemine esmapilgul küll mugav, sest pole tarvis teha eeltööd menüü koostamise ja ostunimekirja tegemise näol, kuid kulutused toidule on selle tõttu oluliselt suuremad. Niisamuti kulub aega poe vahet saalimisele iga väikese asja pärast.

Kaks nädalat planeeritud söömisi: planeerimine tasub end päriselt ka ära?

Kahe nädala jooksul tegin nimekirjad vastavalt meie pere söömisharjumustele ja seda toiduainekategooriate kaupa: puuviljad-köögiviljad, liha-kala-munad, kuivained, võileivamaterjal jne. Kord juba sedamoodi kategooriate kaupa paika pandud menüüd on lihtne ka edaspidi kasutada, muuta ja täiendada. Lisaks aitab kategooriatesse jagamine poes kiiresti hakkama saada. Näiteks köögiviljaosakonnas on mugav võtta ette puuviljade-köögiviljade kategooria ja järjest kõik vajalik korvi tõsta.

Esimese planeeritud menüüga nädalal olid toidupoe kulud 164.67 eurot, teisel 121.60 eurot. Kokku 286.27 €, mis teeb kaheks jagatuna ümmarguselt 143 € nädalas. See on rohkem kui poole vähem planeerimata menüü ja ostunimekirjata nädalast!

Tähelepanekud:

• Kinnitust sai asjaolu, et ostunimekirjaga vajaduspõhine šoppamine on oluliselt rahakotisõbralikum juhuslikust ja planeerimata poeskäimisest. Kui nimekirjast kinni pidada, on ostmine sihipärane ja ei teki ka jääke ega toiduraiskamist.
• Ühes poeketis ostmine, eriti kui enne internetis teha eeltööd sooduspakkumiste osas, on soodsam. Ka aega kulub vähem, sest tead, kus vajalik paikneb.
• Planeeritud menüü puhul on vähem poeskäike ja impulssoste. Menüüd ette planeerides keskendutakse rohkem värsketele, hooajalistele ja mitmekülgsetele koostisosadele, juhuslikule kräpile jääb raha kulutamata.

Vastavalt nädalamenüüle koostatud ostunimekirjaga poes käimisel kulub toidule oluliselt vähem. Poeskäik läheb ka kiiremini. Eelduseks on aga läbimõeldud nädalamenüü koostamine, sellele vastav poenimekiri ja muidugi poes olles nimekirjast kinni pidamine.

Kas planeeritud ostlemine on kõigile?

Ehkki eksperiment tõestas selgelt, et planeeritud toiduostmisel kulub toidule oluliselt vähem, ei sobi see alati. Miks?

1. Spontaansus. Vahel tekib isu millegi järele, mis pole planeeritud menüüs. Ja see võib nii närvi ajada, et vähe pole! Näiteks äkiline soov koduse pitsapeo järele õhtul, kui plaanis oli hoopis midagi muud. Mõnd inimest (nagu mina näiteks) võib selline raamidesse surumine väga häirida ja olen pigem valmis veidi rohkem kulutama, et ikkagi spontaanne pitsapidu maha pidada. Usun, et kui enam-vähem menüüst kinni pidada, on mõnikord rajalt kõrvalekaldumised isegi toredad ja värskendavad.
2. Tähistamised või ootamatud sündmused: ootamatud külalised või spontaanne filmiõhtu löövad planeeritud menüü sassi ja nõuavad paindlikkust ning planeerimata suupisteid või muid sööke. Ja see on okei!
3. Ajapiirangud. Inimestel, kelle graafik on ettearvamatu või on lihtsalt kogu aeg väga kiire, võib olla keeruline pikalt ette planeerida ja ise kodus kogu aeg nullist toite valmistada.
4. Struktuuri ja paindlikkuse tasakaal! Nädalamenüüd ja planeeritud toiduostud on väärtuslikud tööriistad säästmiseks, kuid on inimlik ja normaalne jätta ruumi ka paindlikkusele, kui elu või eelistused muutuvad.

Nippe edukaks planeerimiseks:

1. Alusta põhilise menüüga, kus on kirjas mitmekülgsete koostisosadega põhisöögid, mis su perele meeldivad ja on harjumuspärased
2. Loo oma menüü põhjal ostunimekiri
3. Järgi nimekirja poodi minnes
4. Hooajalised köögi- ja puuviljad on sageli soodsad ja oma parimas vormis. Samuti lisavad need roogadele tervislikkust, mitmekesisust ja maitseküllasust. Aga ka külmutatud köögiviljad on igati hea valik, boonusena saab neid sügavkülmas alati varuks hoida
5. Hoia alati kodus varusid: leia ruumi põhilistele põhikoostisosadele nagu pasta, riis, konservid (oad, tomatid, tuunikala jne) ja külmutatud köögiviljad. Need aitavad poes käimata toidu lauale võluda, kui midagi saab ootamatult otsa või peaksid siiski toidukorrad muutuma
6. Korrigeeri planeerimist vastavalt eelnevatele nädalatele. Iga nädal annab uusi kogemusi, kuidas paremini planeerida. Pööra tähelepanu sellele, mis jääb kasutamata, ja kohanda järgmist nimekirja vastavalt sellele, et vältida toidu raiskamist ja tarbetuid oste. Mitmekesista nädalaid! Näiteks minu esimeses nädalas oli üsna palju liharoogi, teises aga rohkem köögivilja- ja kalatoite
7. Tee menüü nii, et saad ära kasutada ühest toidukorrast üle jäänud toiduaineid. Näiteks kui ostad suurema paki spinatit, lisa menüüsse mitu rooga, kuhu see sobib, et vältida toidu riknemist
8. Varu snäkke ja maitseaineid. Mõnikord võivad väikesed suupisted, nagu pähklid või kuivatatud puuviljad, rahuldada järsku tekkinud kummalisi isusid ja hoida sind planeeritud menüüst kõrvale kaldumast. Ka maitsetaimed ja maitseained aitavad üksluiseks muutuvaid toite eristada ja mitmekesistada. Sojakaste, veiniäädikas, Teriyaki kaste, Sriracha, kuivatatud maitseainete segud, tšillihelbed jne-jne on kõik head maitseelavdajad ja aitavad sul kiirelt igavaid toite elavdada ja erineva maitsestusega roogasid meisterdada

Niisiis, kes veel ei ole proovinud, siis julgustan kindlasti kokkuhoiu huvides planeeritud menüü koostamist ja selle alusel tehtud poenimekirjaga poes käimist katsetama. Samas ei tasu seda võtta vangilaagrina, jäta ruumi paindlikkusele ja tunneta, mis sulle ja kaaskondlastele kõige paremini sobib. Ehk on see hoopis kahe äärmusliku stiili kesktee?

TÄHTSAT TAUSTAINFOT:

• Koguseid ma ostunimekirjas ei märkinud, sest üldjoontes kujutan ette, kui palju mingeid toiduaineid meil kulub ja haaran vastava koguse poes. Planeeritud nädalate ostud tegin Prisma Peremarketis. Eelnevalt uurisin ka Prisma kodulehelt , millised tooted on eriti soodsa hinnaga ning võtsin seda menüü planeerimisel ning ostunimekirja koostamisel arvesse. Ehkki seekord ei olnud eesmärgiks saada toit lauale võimalikult väikse kuluga, vaid justnimelt viia läbi võrdlus juhusliku ja etteplaneeritud ostlemise vahel, aitas soodsamate hindade jälgimine kindlasti toidukulutusi madalamal hoida.

• Teen üldiselt toidud ise värskest toorainest, valmistoite sööme üliharva. Kindlasti aitab seegi kulusid madalamal hoida. Katsun hoida toidud tervisliku, hooajalise ja täisväärtuslikuna – et oleks palju värvilist köögivilja, kvaliteetseid valke ja muidugi ka parasjagu süsivesikuid, milleta mu noored jääksid lihtsalt nälga.

• Et mu igapäevase töö sisuks on toidumaailmas toimetamine, retseptiloome ja toidust kirjutamine, siis paljuski dikteerib see ka koduse toidulaua. Keegi peab ju ometi kõik mu katsetused ära sööma! Sel kuul, mil sai eksperiment läbi viidud, oli retseptide ja kokkamisega seotud toidutööd vähem, muud kirjutamist rohkem ja nii sain keskenduda justnimelt tavalisele kodutoidule minevatele kulutustele.

• Pere on 5-liikmeline, noorim 15-aastane. Hommikusöögid ja õhtusöögid sööme üldiselt kodus koos (mitte alati viiekesi, noortel ju ka omi toimetamisi ja abikaasa tööga seotult sageli välismaal), lõunat süüakse kas koolis või tööl. Kui keegi satub siiski lõuna ajal kodus olema, on lõunasöök pigem stiilis “vaata ise, mida saad”.Teen küll mõnel päeval lõunasööki, aga kogused on pigem väiksemad, sest kõik niikuinii seda söömas ei ole.

• Maiustusi meil palju ei kulu, proovime hoida seda joont, et kõht on head ja mitmekesist värsket tervislikku kodutoitu täis, siis ei tekigi isusid. Siiski on alati kapis šokolaadi, sügavkülmas jäätist, samuti natšokrõpse, pähkleid jm. Kunagi ei tea, millal magusa- või näksimisisu üllatab. Ja teinekord soovivad lapsed ka magusamat sorti jooki, milleks on harilikult jäätee või mahl. Muidu on toidukõrvaseks joogiks isetehtud maitsevesi (näiteks laimi-piparmündi) või lihtsalt tavaline hea külm värske vesi. Veini osas on kodus varud olemas, nii et kui toit või olukord nõuavad, saab kapist võtta.

• Ehkki siin eksperimendis on luubi all toidupoe kulutused, ei saa öelda, et need on pere ainukesed kulutuse toidule. Lisanduvad ka lõunad väljas, teinekord kojutellimine ja aeg-ajalt restoraniskäigud.

• Kuna katse ajaks sattus sügis, oli üht-teist veel kasutada oma aiast; tomatid, õunad, kõrvitsad, ürdid jm. Moose ja mahlasid teen samuti ise.