Kuidas valida voodipesu
Voodipesu valides kiputakse sageli lähtuma värvist, mustrist või sellest, milline kangas poes käe all kõige mõnusam tundub. Tegelikult mõjutab just materjal väga otseselt seda, kas uni on rahulik, kehatemperatuur tasakaalus ja hommikul värske tunne. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele: mõni otsib jahedust, teine soojust, kolmas võimalikult õrna tunnet tundliku naha vastas. Seetõttu tasub voodipesu puhul vaadata ilust veidi kaugemale ning võtta arvesse koostist, hingavust, hooldusvajadust ja seda, kuidas materjal sinu harjumustega päriselt kokku sobib.
Kõige levinumad voodipesu materjalid on puuvill, linane, lyocell ehk TENCEL™, mikrofiiber või polüester, siid ja bambusviskoos. Puuvill on neist kõige universaalsem: see on hingav ja vastupidav, kuid tulenevalt koetihedusest võivad puuvillased materjalid täiesti erinevad olla. Perkal on tiheda ja mati koega puuvill, jahedam ja kergelt krabisev, mistõttu sobib eriti hästi soojaks ilmaks. Satään on tihedama ja läikivama koega, pehmem ja siidisem. Flanell seevastu on karvastatud pinnaga puuvill, väga soe ja pehme, mistõttu on see hea valik talveks.
Linane paistab silma väga hea hingavuse ja niiskuse ärajuhtimise poolest. See reguleerib temperatuuri ning on eriti mõnus suvel. Alguses võib lina tunduda karedam, kuid kasutusega muutub see pehmemaks. Lyocell ehk TENCEL™ on sile, jahutav ja väga hästi niiskust juhtiv materjal, mis sobib hästi higistajatele ja tundlikule nahale. Mikrofiiber ja polüester on küll soodsamad, kortsuvad vähem ja kuivavad kiiresti, kuid võivad olla vähem hingavad. Siidi kasutatakse enamasti padjapüürina – see on väga sile ja õrn naha vastu ning sobib hästi tundliku naha puhul. Bambusviskoos on pehme, hea niiskusjuhtivusega ning sel on ka antibakteriaalsed omadused.
Peamised erinevused nende materjalide vahel seisnevad hingavuses, niiskuse juhtimises, pehmuses, vastupidavuses ja hoolduses. Just need omadused määravad, kas voodipesu tundub kehal mugav terve öö vältel või muutub see mõne tunni järel liiga palavaks, niiskeks või ebamugavaks.
ePrismast leiad erinevaid puuvillaseid voodipesukomplekte
Millised on su harjumused?
Voodipesu valides tasub kõigepealt mõelda iseendale ja oma uneharjumustele. Kas kipud öösel pigem külmetama või on sul hoopiski palav ja higistad? Higistajale sobib tavaliselt rohkem perkal, satään, linane või lyocell. Külmakartlikule aga näiteks flanell. Tähelepanu tasub pöörata ka koostisele ja kohetihedusele, sest sama puuvill võib sõltuvalt koetihedusest ja kiu kvaliteedist olla väga erinev.
Oluline on seegi, kui palju ollakse valmis voodipesu hooldama. Mõni materjal vajab triikimist, kindlaid pesutemperatuure või isegi käsipesu, teine on hoolduse osas märksa vähenõudlikum. Kui nahk on tundlik, tasub eelistada selge koostisega ja sertifitseeritud tekstiile, näiteks OEKO-TEX märgistusega tooteid või orgaanilise puuvilla puhul GOTS- või OCS-nõuetele vastavaid materjale. S-Grupi orgaanilise puuvilla omamärgitoodetel on kasutusel GOTS/OCS nõuded.
Voodipesu materjal ja unekvaliteet
Materjal mõjutab une kvaliteeti rohkem, kui sageli arvatakse. Hingavus ja niiskusjuhtivus mõjutavad otseselt seda, kas ärgatakse üles higiselt või on öösel lihtsalt liiga palav. Perkal on hea hingavusega ja kipub olema jahedam. Flanell on seevastu pehme ja soojem. Lyocell ehk TENCEL™ on tuntud kui niiskust ärajuhtiv ja jahedana tunduv materjal, mis sobib hästi neile, kel on magades liiga palav. Sünteetika, näiteks mikrofiiber, võib olla naha vastas küll libe ja pehme, kuid paljusid ajab see higistama. Mida vähem õhku läbi laskev materjal, seda rahutum kipub olema ka uni.
Öisele higistajale või inimesele, kel hakkab kergesti palav, sobib pigem perkal, linane või lyocell/TENCEL™. Tundliku nahaga inimesed võiksid eelistada lyocelli ja kvaliteetset, sealhulgas orgaanilist puuvilla. Padjapüürina võib hea valik olla ka siid, kuna see on väga sile ja õrn.
Kas kõrgem hind tähendab kõrgemat kvaliteeti?
Sageli arvatakse, et kallim hind tähendab automaatselt paremat kvaliteeti, kuid see ei pea paika. Kallim hind ei tähenda tingimata paremat und, sest hinna sisse võivad olla arvestatud ka brändiarendus, disain ja turunduskulud. Kvaliteedi määravad pigem kiu kvaliteet ja koostis, kohetihedus, viimistlus, õmblused ning see, kas materjal sobib inimese enda uneharjumustega. Niiditihedus ehk thread count on sageli pigem turunduslik näitaja – sellest olulisemad on kiudude pikkus ja nende kvaliteet.
Eestlaste valikutes joonistuvad praegu välja samad suunad, mis laiemalt Euroopas. Eelistatakse looduslikke ja hingavaid materjale, nagu puuvill, lina ja lyocell, et luua magamistoast oma heaolu oaas. Sisekujunduses hinnatakse rahulikke, mahedaid toone, kihilisust ja erinevaid tekstuure – ehk mitte lihtsalt tekki ja patja, vaid ka erinevaid patju ja pleede, mis loovad õdusa tunde. Värvid on küll tagasi tulemas, kuid pigem pastelsete ja maalähedaste toonidena ning neid kombineeritakse teadlikult. Üha olulisemaks peetakse ka vastutustundlikku puuvilla ja materjalide päritolu. Näiteks Prisma on võtnud eesmärgiks, et omabrändi toodetes kasutatud puuvill oleks hangitud vastutustundlikult: olgu see siis orgaaniline, taaskasutatud või Better Cotton sertifikaadiga. See puudutab ka kodutekstiile.
Hea voodipesu pole pelgalt sisustuselement, vaid osa unekvaliteedist ja igapäevasest heaolust. Õige materjal ei pruugi silma paista kõige läikivama mustri või kõrgeima hinnaga, kuid võib olla äärmiselt otsustav, kui hästi sa end öösel välja puhkad. Voodipesu valides tasub seega usaldada vähem turunduslikke loosungeid ja rohkem oma keha vajadusi, sest hea uni algab sageli just väikestest õigetest valikutest.