Prisma avab Tallinnas lähiaastatel 10–15 uut supermarketit
Jussi Nummelin
Pärast paariaastast vaikelu on Prisma võtnud Eestis selge suuna kasvule. Tallinnas valitsevale esmatarbekaupluste suurele konkurentsile vastame ulatusliku laienemiskavaga, mille eesmärk on avada kolme-nelja järgmise aasta vältel Eesti pealinnas 10–15 uut Prisma supermarketit.
Umbes 1,3 miljoni elanikuga Eestis on esmatarbekaupade poekette piisavalt. Lisaks Prisma Peremarketile müüvad toitu muu hulgas Rimi, Selver, Maxima ja Coop ning mõistagi kaubamajad nagu Stockmann ja Kaubamaja.
Konkurentide agressiivne laienemine ja uute kaupluste avamine Tallinnas on näha olnud ka Prisma viimaste aastate tulemustes.
– Prisma müük Eestis ei ole viimastel aastatel kasvanud, kuid see on loomulik, sest me ei ole avanud uusi kauplusi. Ametlikud andmed 2018. a tulemuste kohta saame alles juulis-augustis, pärast aastaaruande valmimist, kuid oleme eelmise aastaga rahul, räägib Prisma Peremarket AS tegevjuht Jussi Nummelin.
Nüüd on Prisma Peremarket alustanud ulatuslikku laienemist, mille käigus avatakse järgmise paari aasta jooksul Tallinnas 10–15 uut Prisma supermarketit. Supermarketid avatakse Prisma kaubamärgi all.
Prisma Peremarketil on Eestis praegu kaheksa hüpermarketit. Neist viis asub Tallinnas, kaks Tartus ja üks Narvas. Esimene Prisma avati aastal 2000.
Eelmisel aastal tegid kõik Tallinna Prismad läbi uuenduskuuri ning nende välimust värskendati.
– Praegu on Tallinna kaart Prisma hüpermarketite koha pealt täis. Neid ei ole kavas lähiajal rohkem avada. Ehkki mõistagi ei tasu mitte kunagi öelda „mitte kunagi,“ naerab Nummelin.
Esimene Prisma supermarket avatakse kevadel vanalinnas, WW Passaaži keskuse ruumides, aadressil Aia 3. Prisma teelt kolib muu hulgas ära restoran Chicago 1933.
– Prisma tarbeks remonditakse keskuse tänavapinna tasandile umbes tuhande ruutmeetri suurused ruumid. Otsime kaupluse jaoks inspiratsiooni klientidelt, sest soovime teha supermarketi, mis on klientide moodi. Teadvustame ka seda, et Eestis soovivad kliendid teisi asju kui Soomes. Poe tootevalik on sarnane Prisma hüpermarketi omale, kuid mõistagi väiksem.
Vanalinna pood hakkab lahti olema ööpäev läbi, nagu ka Sikupilli, Mustamäe ja Lasnamäe Prisma hüpermarketid. Need Tallinna Prismad hakkasid ööpäev läbi lahti olema eelmisel aastal. Sikupilli Prisma oli esimene, mille ööpäev läbi lahti olekut katsetati märtsis.
Enne Prismat teenindas Tallinnas kliente ööpäev läbi ainult väike Westmani toidupood Pärnu maantee ääres, Vabaduse väljaku lähistel.
– Oleme saanud ööpäev läbi avatud olevate poodide kohta head tagasisidet nii klientidelt kui ka töötajatelt. Ise vahetustega töötavad kliendid on rahul, kui saavad oma ostud teha endale sobival ajal. Meie töötajate jaoks on öötöö võimalus mõjutada oma sissetulekut ning töö ja vaba aja ühendamist. Parem sissetulek võimaldab töötada lühemat aega, mis tähendab rohkem aega koos perega, räägib Nummelin.
Ka Tallinna sadama lähedale, uude Porto Franco keskusse tuleb Prisma. Hetkel paistab, et see avatakse aastal 2020.
– Prisma tuleb keskuse keldrikorrusele. Ka see ei ole müügiruutmeetrite poolest päris hüpermarketi mõõtu, kuid müügipindala on siiski umbes 4500 ruutmeetrit. Peale selle otsime kogu aeg kohti uute poodide jaoks. Oleme huvitatud nii olemasolevatest hoonetest kui ka kruntidest, lisab Nummelin.
Eestis erineb Prisma hinnapoliitika konkurentide omast, kes loodavad suurte pakkumiste ja kampaaniatega loodud hinnapoliitikale. Prisma see-eest pakub soodsat hinnataset iga päev ning vastab püsiklientide ootustele heade pakkumistega.
Nii ongi Prismat saatnud viimase aja erinevates ostukorvivõrdlustes edu.
– Oleme viimase kuue kuu jooksul tulnud kohalikes ostukorvivõrdlustes esimeseks, nii et meie kontseptsioon töötab, ütleb Jussi Nummelin.
Inflatsioon on Eestis viimastel aastatel tublisti hindu tõstnud, ning ostukorvi hinnavahe Eestis ja Soomes ei ole viimasel ajal olnud kuigi suur. Arvatakse, et asi muutub, kui paari aasta jooksul tuleb Eestisse Saksa poekett Lidl.
– Ka kõigis teistes riikides, kus Lidl on turule tulnud, on toidu hind langenud ning konkurentsiolukord muutunud. Samuti pole võimatu, et mõned ketid ka turult kaovad. On raske ennustada, mis kõik võib muutuda, märgib Nummelin.
Prismal ei ole Eestis kasutusel Soomest tuttavat rohelist boonuskaarti, vaid kliendikaart on ühendatud Eesti isikutunnistuse ehk ID-kaardiga, mille abil saab elektroonselt ajada ka mitmeid muid asju. Turu-uuringute firma Nielseni andmete järgi ei ole poodide püsiklientide klienditruudus Eestis kuigi kõrgel tasemel ning paljud on ka mitme poeketi püsikliendid.
– Meie ostuandmete järgi on Prisma püsikliendid püsivad ning tulevad meile üha uuesti ostma. Umbes pooled kõigist Prisma klientidest on meie kliendiprogrammi liikmed. Samuti arendame oma püsiklienditeenuseid kogu aeg edasi. Äsja tegime uurimuse selle kohta, milliseid pakkumisi meie püsikliendid sooviksid.
Eesti Prismades pole ka unustatud soomlasi, ehkki nende osakaal on Tallinna Prismade klientidest ainult viie protsendi ümber. Eelmisel aastal hakati poodidesse ehitama spetsiaalseid Soome riiuleid, mille abil sooviti teenindada Eestis elavaid soomlasi. Neile riiulitele oli koondatud tuttavaid Soome tooteid nagu maksavorm, vorstid, maksavorst ja HK Sininen.
– Saame Eestis elavatelt soomlastelt regulaarselt päringuid, et kas võiksite selle või teise toote oma valikusse võtta. Jõulude paiku küsiti näiteks palju valmis juurviljapüreesid jõuluvormide tegemiseks. Meie Soome riiul ongi soov teenindada soomlasi.
Eestis on majanduskasvu suurim takistus tööjõupuudus, mis puudutab eriti teenindussektorit. Tööjõupuudus on probleem kogu valdkonnas, kuid Prismas ei ole see Jussi Nummelini järgi siiski probleemiks kujunenud.
– Meil on Prisma Peremarketis erandlikult pika kestusega karjääre, paljud töötajad on meil olnud juba üle 10 aasta. See näitab, et teeme asju õigesti. Meil on tänapäevased juhtimissüsteemid ning motiveerime oma töötajaid erineval viisil. Lisaks soovime anda oma panuse sellesse, et meie töötajad saavad oma töövaldkonnas areneda ning ühtlasi mõjutada oma sissetulekut.
Eestis viimastel aastatel oluliselt tõstetud alkohoolsete jookide tootmismaksud on mõjutanud alkoholimüüki ka Prismades. Alkoholimüük langes näiteks 2017. aastal kokku 16 protsendi, võrrelduna 2016. aastaga. Konjunktuuriinstituudi Eestis kogutud andmeid 2018. a alkoholi müügistatistika kohta ei ole veel avaldatud.
Eestis on alkoholimüügile kehtestatud ka muid piiranguid. Järgmisest suvest peavad näiteks esmatarbekaupade poed eraldama oma alkoholiosakonna muust poealast läbipaistmatu vaheseinaga.
– Meile ei põhjusta see lisakulu, kuna Prismades on alkoholiosakond alati olnud muust poest vaheseinaga eraldatud.
Turu-uuringute firma Nielseni järgi oli Prisma Peremarketi turuosa Eestis 2017. a 7,3 protsenti. Suurim turuosa Eesti esmatarbekauplustest – 22 protsenti – on Coop Eestil, mille alla kuuluvad poeketid Maksimarket ja Konsum. Maxima Eesti turuosa on 18,5 protsenti, Selveril 17,2 protsenti ning Rimi Eestil 15,1 protsenti.
– Prisma eesmärk on olla tulevikus üks Eesti esmatarbekaupluste turuliidritest, tõdeb Jussi Nummelin.
Tegevjuht Jussi Nummelin tüürib Prismat üheks Eesti esmatarbekaupluste turuliidritest.
Thea Ekholm
Lugu ilmus: https://www.tallinna24.ee/artikkeli/734280-prisma-avaa-tallinnaan-lahivuosina-10-15-uutta-supermarketia
