Blogija Henry Jakobson: Jõulud on kokkuvõte, mis näitab, kas olen olnud oma lastele piisav

Prisma kogus tuntud isadelt jõulumeenutusi, et teada saada, millised on jõulud isade vaatenurgast. Oma mõtteid jagab populaarne blogija ja kolme lapse isa Henry Jakobson, kelle sõnul loovad jõuluaja vaimustust eelkõige tema lapsed.

Henry arvab, et jõulude ajal ei ole temal erilist rolli. “Ma võtan jõulude ajal meelsasti kõrvaltvaataja rolli ja lasen sellel ajal lastel tunda end erilisena,” sõnab ta. Küll aga on ta väga tänulik vanaemadele, kes on jõuludeks valmistumisel suureks abiks ja võtnud pooleldi vabatahtlikult selle tähtsa töö enda õlgadele, sest kõik lapsed, kes muidu on mööda ilma laiali, on jõulude ajal lapsepõlvekodus tagasi ning naudivad ema tehtuid roogi.

Jakobsonide pere jõulutraditsioone kirjeldavad tuled, küünlad, piparkoogid, päkapikud ja kingitused. “Meil on ilus traditsioon käia jõululaupäeval esivanemate haudadele küünlaid panemas, et anda märku, et neid ei ole unustatud.” Lastega koos meeldib talle aga kesklinnas jõulutunnet ammutamas käia. “Seni kuni on õhus see jõulumaagia, meeldib mulle kõik selle salapära avastamine koos nendega. Üritan olla sama vaimustunud nagu nad isegi.”

Lisaks peetakse jõulude ajal meeles ka oma lähedasi ja proovitakse veeta võimalikult palju aega kõik koos. “Me püüame leida aega kõikide lähimate sugulaste ja mitmete sõprade jaoks, kellega muul kiirel ajal kokku saada pole erilist võimalust.”

Kõik tegevused, mis aga hõlmavad kruvikeeraja käes hoidmist, on jäetud Henry ülesandeks. Olgu selleks tulede üles riputamine või kingitustele patareide sisse panemine. “Samuti on päkapikkude varustamine jäetud minu hooleks. Eile püüdsid lapsed süsteemi ära kasutada ja tavapärase kolme sussi asemel oli ootel kuus sussi. See trikk neil aga ei õnnestunud.”

Uus võimalus jõulude nautimiseks

Henry tõdeb, et nii nagu ka muu aeg, on jõulupühad muutunud laste saamisega täiesti lastekeskseks. “Olles isa ja soovides lapsele parimat elu ning parimaid mälestusi, näeme me vaeva, et see aeg oleks just neile eriline.” Kuigi Jakobsonide peres mööduvad jõulud üldiselt sujuvalt, siis on ikka juhtunud ka väiksemaid sekeldusi, kus on päkapikk sisse maganud, mistõttu tuleb Henryl valedega lapsi susside piirkonnast eemale hoida, kuni olukord laheneb.

Lapsepõlves ei olnud Henry peres jõulud erilisel kohal. “Istusime keskmisest pidulikuma laua taga ja vaatasime telerist jõulufilme. Minu isa pidas oluliseks muid asju ja mul on keeruline meenutada positiivseid momente temaga. See on ka üks põhjus, miks ma naudin nüüd jõuluaega niivõrd, sest see kõik on ka minu jaoks uus kogemus.”

“Jõulude ajal meeldib mulle kõige rohkem see, et inimesed on mingiks perioodiks justkui ära vahetatud – rääkides kasvõi meediast ja üldse ümbritsevast. Isegi hoolimata ummikutest, mida muul ajal ehk nii väga ei ole, on inimesed üksteise suhtes viisakamad ning hoolivamad.”

Prisma uuris Henrylt ka seda, mida peab tema kõige paremaks jõulukingiks. Henry arvates on iga isa tänulik kõige eest, mis on tehtud mõttega. “Kingitus ei peaks olema hädapärane kilo mandariine, eeldades, et neid kulub nagunii. Oluline on minna poodi ja osta midagi, milles sa oled veendunud, et see teeb ta natukene rõõmsamaks. Sobib ka see, kui kingiks on lihtsalt kallistus ja paar head sõna, või näiteks joonistus, mis ei peagi olema väga realistlik – lapsed, te võite issit alati pildil kõhnemana kujutada, te ei pea tema suurt kõhtu alati rõhutama! Üldiselt on aga jõulud nagu kokkuvõte, kas möödunud aastal olen olnud neile piisav ja piisavalt olemas.”