Leia meie e-poest lai valik soodsa hinnaga lihavõtte maiustusi ja kaunistusi! ✨🐣🌸🐰 Vaata valikut SIIT
Hea ePrisma klient! Palun kontrollige oma tarneaadressi enne tellimuse esitamist.
Kui tarneaadress pole uuendatud, võib tekkida veakood 400, paludes tarneaadressi uuendamist.

Kool on juba alanud ning esimesed tunnid tarkust omandatud. Põhikoolis lisandub õppekavasse mitmeid uusi õppeaineid, teiste seas tehnoloogiaõpetus ning käsitöö ja kodundus. Mis nüüd õpilase jaoks muutuma hakkab, selgitab Tallinna 21. kooli tehnoloogiaõpetaja ja aasta aineõpetaja tiitliga pärjatud Mart Soobik.

Põhikooli algusega jaguneb traditsiooniline tööõpetus tehnoloogiaõpetuse ning käsitöö ja kodunduse õpperühmade vahel. Kui käsitöös ja kodunduses tegeletakse tekstiilitööde ja toidu valmistamisega, siis tehnoloogiaõpetuses on tänapäeval koolis võimalik luua tarbeasju põnevamal juhul koguni 3D printeriga või mõne arvutiga seotud tööpingiga.

Mart Soobik ütles, et rühmad teevad omavahel ka koostööd, teostavad põnevaid projekte ning vahetavad õpperühmi. “Koolilaps, kes eelnevalt õppis tehnoloogiaõpetust, saab selliselt ka käsitöö ja kodunduse tunde ning vastupidi,” selgitas ta.

Seega võiks õpilane olla valmis mõlemaks õppeaineks. Mida oleks aga selleks tehnoloogiaõpetaja arvates vaja? Soobik soovitab tehnoloogiaõpetuseks osta harilikke pliiatseid (tähistusega HB) ning vajadusel (metallist) 200mm-pikkune joonlaud.

Käsitöö ja kodunduse tundide jaoks soovitab ta varuda heegeldamis- ja kudumisvahendeid (heegelnõel ja kudumisvardad ning heegelniit ja lõng) ning õmblusvahendeid (käärid, niit, nõel, joonlaud).

Kasulik on Soobiku sõnutsi soetada koju ka mõni erialane raamat ja tööriistu, et laps saaks kooli kõrvalt ennast täiendavalt arendada. “Hiljuti sattusin näiteks Prisma raamatuosakonda, kust leiab nii käsitöö, kodunduse kui ka tehnikaalast kirjandust. Samuti võiks lapsele muretseda jõukohaseid tööriistu, millega saaks kodus asju meisterdada või parandada, et oma oskusi veelgi kasulikumalt proovile panna,” soovitas ta.

Tehnoloogiaõpetuses on Soobiku sõnul tähelepanu loovusel, praktiliste ülesannete lahendamisel ning koostööl. Lisaks arutletakse selle üle, kuidas toimivad omavahel inimene, keskkond ja tehnoloogia. “Õpilased saavad teadlikumaks, kuidas leida tarku, jätkusuutlikke ja innovaatilisi rakendatavaid lahendusi elus ette tulevatele probleemidele,” selgitas Soobik.

Just uuriv ja probleemide lahendamisel baseeruv õpe võimaldab Soobiku väitel saada tunduvamalt paremaid tulemusi võrreldes traditsioonilisel viisil õppimisega. “Meie igapäev on seotud tehnoloogiaga ning selle parem tundmine annab õpilasele eeldused igapäevaelus edukamalt toime tulla,” nentis ta.